Laine Keppart Helle-Mare Raudsepp Jõgeva Sordiaretuse Instituut, ELUS Ilmahuvikeskus
Jõgeva ilma vaatluste ajalugu on tihedalt seotud Jõgeva Sordiaretuse Instituudi ajalooga. Kui 1920. aasta sügisel asutati Jõgevale Sordikasvandus, siis juba vähem kui kaks aastat hiljem 11. jaanuaril 1922. a. asutati nimetatud asutuse juurde direktori käskkirjaga II järgu meteoroloogia jaam. Ilmavaatlustega saadi alustada mõned päevad hiljem – 15. jaanuarist samal aastal. Vaatlusi tehti algusaastatel kolm korda ööpäevas – kell 7, 13 ja 21. Neljas vaatlusaeg (öösel kell 1) lisandus alles 1950. a. mais.
1964. aastal muutus jaam agrometeoroloogiajaamaks. Seoses agrometeoroloogia jaama ületoomisega Kuusikult Jõgevale tulid jaama tööde programmi meteoroloogiliste vaatluste kõrvale uued ulatuslikud põllumajandusliku meteoroloogiaga seotud vaatluste ja uuringute töölõigud, sh Peipsi järve ja Pärnu lahe ääre ning Saaremaa rannikualade öökülmaohtlikkus, terveid maakondi haaravad mikrokliima uuringud, ilmavaatlusvõrgu laiendamine ja töö vaatluspunktidega kuni 9 maakonnas, põllukultuuride seisukorra, kahjustuste ja saagikuse spetsiaalsete marsruutülevaatuste tegemine jm. Jõgeva jaam muutus aastatega üheks oluliseks agrometeoroloogia uuringute ja vaatluste tegemise keskuseks Eestis.
Meteoroloogilisi vaatlusi jätkati agrometeoroloogiajaama perioodil Jõgeval kuni 1987. aasta oktoobrini neli korda ööpäevas. Kaheksale vaatluskorrale mindi üle 1987. a lõpukuudel ja 1988. aastast alates muutus jaam informatsiooni jaamaks. Pärast Eesti iseseisvumist ja põllumajanduse reorganiseerimist vähenes nõudlus agrometeoroloogilise informatsiooni järele ning seoses sellega lõpetas 2002. aastast Jõgeva jaam töö agrometeoroloogiajaamana ja jätkas meteoroloogiajaamana. Automaatilmajaam hakkas Jõgeval tööle 2003. a mais. Vaatlusväljaku asukohta on muudetud 90 aasta jooksul kahel korral. Jõgeva ilmavaatlustes võib eristada tinglikult neli perioodi:
Ettekande slaidiesitlus (2411 KB)
0,0 / 0 voters
Hinnangud puuduvad. Ole esimene hindaja!