m.ilmateenistus.ee lennuilm.ee keskkonnaagentuur.ee

WMO tunnustas Tooma soojaama ilmavaatlusväljakut sajandi jaama tiitliga

Maailma Meteoroloogia Organisatsioon (WMO) tunnustab maailma pikaaegseid ilmavaatlusjaamu, mis tegutsenud vähemalt 100 aastat ja mis on unikaalsed andmeallikad kliima varieeruvuse ning muutuste hindamisel. Tänavuses hindamisvoorus tunnustati 57 jaama, mille seas on ka Keskkonnaagentuuri Tooma soojaam.

Tooma soojaam aastal 2019 - aiaga piiratud vaatlusväljak millel asuvad mõõteriistad

Tooma soojaam aastal 2019

Tooma soojaamas alustati sademete ja õhutemperatuuri vaatlustega 1911. aastal. Endla soostiku süstemaatiline uurimine algas 1950. aastal, kui meteoroloogiajaama alusel rajati Tooma soohüdroloogiajaam, mis praeguseni täidab soode hüdroloogilise seire programmi,  kus mõõdetakse ka soo mikromaastike veebilanssi ja mikrokliimat.

Tooma soojaam on unikaalne mitte ainult Eestis, vaid ka terves Euroopas ja sellise detailsusega on maailmas vähe märgalasid uuritud.

Esialgu mõõdeti soojaamas sademete hulka ja õhutemperatuuri ning määrati ilmastikunähtusi. Aja jooksul on sinna seadmeid juurde paigaldatud ja ka mõõtmissagedus on tihedamaks läinud.

Tooma andmete abil on uuritud ka märgalade talveökoloogiat ja kliimamuutuste mõju põhja­vee tasemele kuivendatud soodes ja inimtegevuse pikaajalist mõju märg­aladele. Seire­andmete põhjal on tulevikus võimalik hinnata inimtekkelisi muutusi ja nende mõju märgala hüdroloogilises režiimis Linnusaare ja Kaasikjärve rabade servaalade taastamise näitel.

Sooseire andmed avaldatakse kord aastas ilmateenistus.ee veebilehel ArcGIS kaardi­loona ja Exceli tabelitena ja on avaandmetena kõigile tasuta kättesaadavad. Vaatlus­andmed säilitatakse alaliselt Keskkonnaagentuuri arhiivis ja EMH digifondis.

2017. aasta mais tunnustas WMO täidesaatva nõukogu kohtumisel esimest nimistut pikaaegsetest vaatlusjaamadest. Nende hulgas oli ka Vilsandi rannikujaam.

Sajandi jaama tiitlile saab kandideerida iga kahe aasta tagant ja jaam peab vastama tervele reale kriteeriumidele. Ülipika andmereaga seirejaamu on Keskkonnaagentuuril mitmeid, kuid seatud kriteeriumidele vastavad vaid üksikud.

„Näiteks on meie jaamadele saanud saatuslikuks nõue, et jaam ei tohi olla kolinud. Kui on, siis tuleb näidata, et kolimine ei ole andmetele mõju avaldanud. Selle jaoks on eraldi metoodika,“ selgitab Keskkonnaagentuuri ilmavaatluste osakonna juhataja Miina Krabbi. Ta lisab, et Keskkonnaagentuuri paljud jaamad on kolinud, mõned lausa mitu korda ja see on andmetest hästi näha.

Veel peavad näiteks olema ajaloolised vaatlusandmed ja metaandmed kättesaadavad teadusuuringute jaoks ning arhiveeritud. Seirejaamade ajaloolised andmed peavad olema ka digiteeritud – kui ei ole, siis tuleb esitada reaalne digiteerimise plaan. Keskkonnaagentuuril on digiteerimise seis õnneks hea.

Sajandi jaama valimise ja kriteeriumide kohta saab lähemalt lugeda WMO veebilehelt.

Tooma soojaama foto aastast 1950. Pildil on vaatlusväljak mõõteriistadega.

5 / 4 hindajat